Võlts Arhitektuur

1. märtsi õhtul toimub Tartus kahekümnekaheksas Välkloengute õhtu. Mingist hetkest alates hakkasid õhtuid läbi viima külalismoderaatorid. Seekordseks ürituseks on kutsutud mind. Ja mina omakorda kutsusin Toomas Kiho, Raho Langsepa, Aadu Musta, Urmas Tuuleveski, Anna-Liisa Undi ja Berk Vaheri.

Tulnud Tartusse elama ja töötama, püüdsin võimalikult kiiresti tutvuda siinse vaimu ja suhtumistega. Loomulikult kuuleb alati pigem hääli, mis kostuvad kaugemale, kuid mingi ülevaate saab kõrvu lahti hoides siiski. Lugedes kõiki arvamusartikleid, mis tulid vastukajana linna arhitekuuri osakonna ettepanekule hoonestada Ülejõe park, üllatas mind kui mitmed arvamused soosisid kunagise hoonestuse ülesehitamist. Fotode või vanade plaanide järgi reprodutseerimist.

Minu automaatne reaktsioon oli, et mida kuradit, kuid muidugi ei läinud see arvesse argumenteeritud vastuväitena. Ühtäkki tekkis mitmeid mõtteliine, mis võiksid seletada minu vastuseisu hoonete reprodutseerimisele. Üks mõtteliin seadis küsimuse alla mõiste võlts, mille tekkimine ja loomine hakkas mind väga huvitama.

Sattusin kuulama Narride Laeva saadet, kus Andrus Laansalu tutvustas biosemiootik Hoffmeyeri ideed elusolendite kuuluvusest kahte koodi: digitaalne kood ja analoog kood. Digitaalse koodi all peab Hoffmeyer silmas loomulikult mitte arvutitega seonduvat, vaid kõike mis seotud laiemas mõistes tekstiga, pildiga. Analoog kood aga kätkeb endas midagi palju ürgsemat, miskit, mis on olnud inimese olemus tema algaegadest saati, selline kehaline, tundeline ilming. Digitaalne kood kerkis laiemalt esile väidetavalt tsivilisatsiooni tekkega, seega võrreldes analoogiga on ta väga noor. Sellest johtuvalt peab Hoffmeyer analoog koodi ka ülemuslikumaks.

Selline jaotus tundus mulle ideaalne viis, kuidas analüüsida võltsi loomet ühiskonnas. Kahe koodi olemasolu ja koostoime on see, millest sõltub millegi olemasolu ja toimimine. Hoffmeyeri näide sellisest toimimisest on järgmine: Poiss ütleb tüdrukule, “ma armastan sind”…
Võiks mõelda, et nende suhte edasine ülesehitus, ehk arhitektuur oleneb sellest, kuidas üks suudab teisele selle tundelise informatsiooni kohale viia.
Kui seda väljendada pelgalt tekstiliselt (digitaalne kood), jääb informatsioon hõredaks, ei jõua nii nagu vaja kohale ning kehastub võltsiks.
Et tüdruk sellest õigesti aru saaks ja tekiks oodatud reaktsioon, vajab tekst enda kõrvale kehalist väljendust – hoiakut, silmavaadet, hääletooni (analoog kood).
Pelgalt tekstiline informatsioon seega ei kätke endas piisavalt.

Võltsil on palju erineva mastaapsusega avaldumisvorme. Ühtlasi võetakse neid erinevaid vorme erinevalt vastu. Paljudes kohtades on võlts jõuliselt taunitud ja samas kõrval võib mõnel muul kujul olla lausa soositud. Et neid erinevaid avaldumisvorme avastada ja nende üle arutleda sai seekordsete Välkloengute teemaks valitud Võlts Arhitektuur.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s