P&P making-of

Selleni ei ole ma veel jõudnud, et alustaks tööd metsast, mootorsaag undamas, otsides parajat puud, mida laudadeks ajada. Seniks, kuni plaan ses suunas haub, algab iga ettevõtmine tislerkuiva saematerjaliga. Mujal levinud korralikku taaskasutus-puitu meil osta ei saa, sestap kasutan uut. Selle väikese koguse peale, mida mul vaja, ei teki ka erilist loodusehävitaja tunnet ja kuigi vana, vett ja vilet näinud puit võib pakkuda ilusaid värvilisi üllatusi, ei ole mul ka uue toorega igav hakanud.

Kareda, kummis, keerdus saematerjali peale ei hakka muu kui korphöövel, vähemalt hand-tools-only töökojas. Mina kutsun teda õgardhöövliks, sest kiire materjali haukamine ongi tema peamine eesmärk. See on võimalik tänu tugevalt kumerale terale. Koos mõne vahepealse höövli ja viimaks siluhöövliga saavutan ma juba piisavalt sileda laua, et võtta vastu viimistlev õlikiht.

Seadsin eesmärgiks pinkide küljed lõigata ühest tükist, et ladustades moodustuks täielik tervik, kus puidutekstuur kulgeb ühelt teisele. Loomulikult polnud pildil näha olevad lauajupid piisava laiusega, sestap tuli kaks kokku liita. See on olnud tavapärane käik igas senises projektis, kuna üle kümne tolliseid laudu, mida maamajades sageli kohtab, näeb puiduladudes pigem harva. Ja sellest pole ka miskit, sest liimpuitplaat ongi vast stabiilsem.

Kunagi pole piisavalt pitskruve…

Saagimiseks kasutan peamiselt üle poole meetrist raamsaagi, mille jaapani turbotera võimaldab nii piki- kui ristilõikeid. Peale külgede väliskuju saavutamist asun neid kolmeks saagima. Siin on raamsaag abiks vaid pikilõikes, sest järsku 90kraadist kurvi ju tollise teraga ei võta. Selleks pean kasutama kopeerimissaagi oma paari millise teraga. Väga mugav see viimane lõige ei olnud, sest see saag ei ole mõeldud nii paksu materjali ja pika lõike jaoks. Nagu sellest vähe, pidi see lõige ju veel 9° kalde all olema – tõeline pähkel. Tehtud ta igal juhul sai ja koos hööveldamisega tuli materjali kadu kõigest 4mm – piisav, et pingid pärast rahulikult üksteise alla ära mahuks.

Veel mitu lauajuppi käisid höövlite ja sae alt läbi ning valmis said ka horisontaalpinnad, kuid jättes veel pikkused lahtiseks. Edasi puutöö hittnumbri – kalasaba juurde. Pinkidel muud tappühendust ei olegi kui klassikaline kalasaba, kuid erineb tavapärasest oma kallete tõttu. Väljakutseks oligi kõigis tapi osades seda kallet hoida – jälle pähkel. Siiski kui saba õlajoon on korralikult noaga märgitud ja materjali välja peiteldades hoiad vastava kaldega klotsi kõrval, ei tohiks suuri möödaminekuid tulla. Alustasin ma horisontaalidele paika saagimist ja sabade tegemist kõige alumisest pingist ja alumisest horisontaalist, liikudes järjest üles poole – väga oluline, et iga pink ikka paraja pikkusega tuleks ja madalama kohale ära mahuks. Ehk teisisõnu, projektimõõdud kehtivad puutöös vaid kõige esimestes sammudes, edasi tuleb juba valmis tükkide pealt mõõta. Kui alumine horisontaal sabadega valmis ja veel liimita kokku löödud, sai kätte ka ülemise horisontaali pikkuse.

Jälgi, kuidas taust on fotodel muutunud – läksime reisil olijate maja hoidma, kuid tööd ei saanud ju maha jätta. Garaaž ja metallist rullikutel laud – kõlbab küll.

Pingid koos ja liimitud, peab tegema veel viimase tasanduse  siluhöövli või mõne väiksemaga, nii, et liimijäljed ära kaoksid. Lisaks lasen paar korda üle kõigist külgedest, et nad liiga teravad ei oleks ja kergesti kildu välja ei lööks. Ja siis tuleb pomm – selgus, et parim poleer enne viimistlust on võtta korralik kogus töö käigus kogunenud höövlipuru, suruda see kokku ja hõõruda paraja jõuga vastu puitu. Tulemus on nii muljetavaldav, et kõrvaltvaataja arvab, et see pind on juba laki all. Lakki ma siiski ei kasuta, ikka õli ja mõnel juhul ka vaha.

Viimaseks veel sahtel, mis mõnes mõttes oli kõige keerulisem osa tööst. Esiteks peab ta ideaalselt, ilma mingi loksuta sisse mahtuma ja teiseks on kõik tema küljed kalde all ja mitte tavalise, vaid poolpeidetud kalasabaga. Kuna esikülg saab värvitud, tegin selle kasest, lisaks annab see suurema kontrasti külgedel kasutatud pähkliga.

Viimistluseks kandsingi kaks kihti õli ja sahtli külgedele ka vaha. Sahtli tegin nii paraja, et töökojas läks ta vaid raske jõuga sisse, kuid pärast paari päeva toasoojas kuivamist sai oma õige liikuvuse.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s